Terry Southern ja Mason Hoffenberg kirjutasid raamatu algselt Maxwell Kentoni pseudonüümi all. Raamatu saamisloost on mõlemal autoril natuke erinev arusaam, küll aga toimus see suures osas kirja teel, kus omavahel pilluti peatükke ja ideid, mis siis ühel hetkel autoritel Tourrettes-sur-Loup kommuunis raamatuks kokku vormus. Algselt ilmus raamat Pariisis Olympia Press kirjastuse alt "Reisisaatjate" raamatute sarjas; kirjastus andiski välja erinevaid seksuaalse alatooniga (või mis alatooniga, ikka konkreetse suunitlusega) raamatuid, mille pealkirjad räägivad ise enda eest (näiteks "Vägistamine", "Patu kool", "Piitsainglid", "Lihavanker"). Kui "Candy" Ameerikas välja anti, siis seal osutus raamat äärmiselt populaarseks, aastal 1968. linastus ka samanimeline film.

Stiililt on tegu satiirilise romaaniga, mis on "dirty book" (siin kontekstis äkki "tiirane raamat", pehmekaaneline odav seksukas) stiilis. Peategelaseks on 18-aastane noor naine Candy Christian, kes satub oma eluteel kokku mitmete meestega, kõik on omal viisil veidrikud. Mehed on reeglina tiirased, samas ega ka Candy väga parem pole. Kõik see on kokku keeratud paraja farsina, kus ikka ja jälle liigub tegevus kindlajooneliselt "selles ühes" suunas ning ühtäkki juhtub midagi täiesti jaburat, coitus interruptus on läbivaks märksõnaks.

Kui korraks maitserikun: näiteks on raamatus selline stseen (natuke lihtsustan). Candy isa on peahaavaga haiglas, Candy ja ta purupurjus onu Jack (Jack ja Candy isa on kaksikvennad, välimuselt väga sarnased) on haigevoodi kõrval. Ühel hetkel otsustab Jack Candyga vahekorda asuda, kirehetkele satub peale haiglaõde ning kõik neli koperdavad voodisse ja ajavad selle ümber. Tekkinud segaduses kaovad Candy ja ta isa palatist, tiirane Jack põrutab med.õe kintsu (on selline vähe vormikam daam) tekikuhilas arutult edasi. Ühel hetkel saab tarmukas meditsiinitöötaja olukorra kontrolli alla, teeb voodi korralikult üles jälle ja pistab sinna lakku täis onu Jacki haige pähe tagasi.

No eks ürita sellist raamatut lugeda, saa nüüd aru, on see seksikas, jabur või lollakas. Eks pigem kaldub ikka jaburuse suunas, samas see on üsna hästi keel põses üles joonistatud ning piisavalt lühike, kannatas lugeda küll. Pealegi on puhtfüüsiliselt lahe lugeda 60 aastat vana raamatut, trükk, šrift, küljendus, kujundus - kõik, kõik on sellised mõnusalt teistsugused.

Eks raamat on oma ajastu laps, kuid mulle kippus vahel ikka pinda käima, kuidas mehed lihtsalt tahtsid ja Candy kord läks mänguga kaasa, kord põgenes eemale, aga ega naine ise väga mängu ei juhtinud. Jah, ma saan aru küll, et raamatut tasub vaadata oma ajastu kontekstis, kuid kohati kippus ikka "Lolita" hõng üle pea käima. Candy on küll mõnevõrra vanem kui Lolita - kusjuures ma ei saanudki aru, et kui vana ta nüüd on, kuna ta on justkui "sophomore", mis peaks olema 15-16 aastane, samas wikist jäi silma, et on 18. No see selleks, igaljuhul on raamat pigem mehelik ja vastavast vaatenurgast, kuigi peategelane on naine. Samas on see parajalt veider ja tõesti satiiriline ning üldse ei pea vast liiga tõsiselt seda raamatukest võtma.

Kokkuvõtvalt: korra lugeda oli tore, mõni päev ja tehtud. Rohkem lugeda ei plaani. Mu silmis ongi see hea näide seda tüüpi raamatust, mida korra lugeda pole kahju ning hea meelega ulatad peale seda järgmisele lugejale edasi. Ja edasi ja edasi ja edasi...