Jaroslav Hašek: Osudy dobrého vojáka Švejka za světové války (Czech language, 1921, Kinneret Zmora-Bitan Dvir)
Czech language
Published May 13, 1921 by Kinneret Zmora-Bitan Dvir.
The Good Soldier Švejk (pronounced [ˈʃvɛjk]) is an unfinished satirical dark comedy novel by Czech writer Jaroslav Hašek, published in 1921–1923, about a good-humored, simple-minded middle-aged man who is enthusiastic to serve Austria-Hungary in World War I. The book is also the most translated novel of Czech literature, having been translated into over 50 languages. The Good Soldier Švejk is the abbreviated title, the original Czech title of the work is Osudy dobrého vojáka Švejka za světové války, literally The Fateful Adventures of the Good Soldier Švejk During the World War.
I'm still reading the English version of this book. I'm constantly laughing out loud at Svjek's antics, and I love how jolly and dark this book is in equal measure - I've never found anything like it
Absolutely gutted that the author died before finishing this, getting a bit familiar with the style and the character Svjek, I think that the book on the Russian Revolution would surely have been the best bit!
nicht ganz meins.
"Habacht!" käratas ta. "Palugem, korrake kõik minu järel, mis ma ees ütlen! Aga sina, lurjus, seal taga, ära nuuska pihku, sa oled issanda templis, või ma lasen su kartsa pista! Küllap te, põrssapojad, olete issameiegi ära unustanud! Noh, proovime!... Nojah, ma teadsin ette, et see ei lähe. Mis teil issameiest! Teil pole muud peas kui kaks portsu liha ja oasalat, ennast kõrini täis õgida, naril kõhutada ja ninas urgitseda, aga jumala peale te ei môtlegi. Kas mul pole õigus?"
(lk 92)
Ma ei teagi, mitu korda olen seda raamatut lugenud, meeldis kunagi jubedal kombel. Kui nüüd Lugemise Väljakutse FB grupis järjest loeti Hašeki "Geniaalne idioot. Huumori kool" raamatut, üldiselt pigem see lugejatele ei meeldinud, siis mõtlesin, et võtaks uuesti vana armastuse, tüviteksti ette. Sest siin raamatus on kogu aeg jumalikke ja tabavaid väljendeid, nagu näiteks "Kaprali silmades välgatas pentsik helk, mis on omane ainult vaimuhaigetele." Või "Ärge ropendage, preili!" Kadett …
"Habacht!" käratas ta. "Palugem, korrake kõik minu järel, mis ma ees ütlen! Aga sina, lurjus, seal taga, ära nuuska pihku, sa oled issanda templis, või ma lasen su kartsa pista! Küllap te, põrssapojad, olete issameiegi ära unustanud! Noh, proovime!... Nojah, ma teadsin ette, et see ei lähe. Mis teil issameiest! Teil pole muud peas kui kaks portsu liha ja oasalat, ennast kõrini täis õgida, naril kõhutada ja ninas urgitseda, aga jumala peale te ei môtlegi. Kas mul pole õigus?"
(lk 92)
Ma ei teagi, mitu korda olen seda raamatut lugenud, meeldis kunagi jubedal kombel. Kui nüüd Lugemise Väljakutse FB grupis järjest loeti Hašeki "Geniaalne idioot. Huumori kool" raamatut, üldiselt pigem see lugejatele ei meeldinud, siis mõtlesin, et võtaks uuesti vana armastuse, tüviteksti ette. Sest siin raamatus on kogu aeg jumalikke ja tabavaid väljendeid, nagu näiteks "Kaprali silmades välgatas pentsik helk, mis on omane ainult vaimuhaigetele." Või "Ärge ropendage, preili!" Kadett "kalasabaga kuretiib" Biegler või siis vana sapöör Vodička, kes teab hästi, et sa ei tunne madjareid. Švejk ise, kes loeb daami soove silmadest ja täidab need, kõik kuus.
Švejk on sisuliselt hunnik laaste ja lühijutte, mis on omavahel kokku seotud. St siin on väga selgelt on oma põhiline lugu, aga hästi palju on vahepeal kohti, kus Švejk meenutab kunagi elus toimunud sündmusi ja põimib neid jooksvalt toimuvasse, temaga liitub jooksvalt veel jutustajaid, mu suur lemmik on üheaasta-vabatahtlik. Eks läbiv teema on siiski kogu tobeda riigiaparatuuri ja marsisammul plaksuva kirsa üle nalja viskamine, lõikav iroonia, millega kirjanik tollast masinavärki naeruvääristab. Eks see lugu ning väljendusviis on kohati üsna reljeefsed ning otsekohesed, lisaks on siin paras ports absurdi. Mulle meeldivad nii akendest väljapudenevad vanaeided kui Hašek, Hašek ja tšehhi humoristid muidugi märksa, märksa rohkem kui venelased. Aga see selleks.
Kui ma ei eksi, siis Hašek kirjutas paljud oma raamatud suitsusest kõrtsis, kära-müra sees ja õlletoobi kõrval. Tihtipeale ta ka lasi läheduses olevatel inimestel ütelda mõne nime, mille sujuvalt kasutas järgmises lauses kohe ära.
Mul on selline huvitav versioon raamatust, mis on tõlkija pühendusega. Ühel hetkel õnnestus päästa terve hunnik raamatuid, tollesama mainitud "peaaegu täiskasvanud poja" ema töötaski Eesti Raamatus ning ta kogus oli palju selliste toredate lisadega teoseid. Tore vaadata ja mõtelda, et kuidas aastal 1960 Lembit Remmelgas käsitsi kirjutas.
Mingis mõttes on raske kirjutada raamatust, mida kõik ju niikuinii teavad. Praegu ülelugedes olin raamatust endiselt vaimustuses, selline torkiv huumor on mu jaoks ajatu.
Ich lach mich futsch! Eine unglaublich witzige Satire auf k. u k., die österreichische Bürokratie und allgemeine Idiotien der Armee. Die wunderbarsten Flüche finden sich hier.
Der erste Teil ist der beste, den vierten Teil kann man sich auch sparen..
Occasionally laugh out loud funny, but it is a long one gag story.
